Suvila ehitati suveks. Nädalavahetuseks, puhkuseks, soojaks ajaks, ja sellest lähtus ka ehitus. Õhuke sein, postidel põrand, pööning, kus soojustust napib või pole üldse.

Suvel ei sega see suurt midagi, kui välja arvata palavus. Õhukese katuse alt tuleb päikesepaistelise päeva kuumus otse tuppa ja magamistuba on öösel soe ka siis, kui väljas on juba jahe.

Siis muutub olukord. Lapsed kasvavad suureks, töö läheb kaugtööks, linnakorter tundub kitsas. Ja tekib küsimus: kas siin saaks ka talvel elada?

Tehniliselt saab peaaegu alati. Küsimus on selles, mida ja millises järjekorras ette võtta, et küttearve ei sööks kogu võitu ära.

Mis vanas suvilas tegelikult sees on

Enamik Eesti suvilaid on ehitatud 1960ndatest 1980ndateni ja need ei ole juhuslikud ehitised. Nõukogudeaegne suvilaehitus oli määrustega päris täpselt piiratud ja seetõttu on majad omavahel üllatavalt sarnased.

Suurus oli ette antud. Aianduskooperatiivi suvila lubatud pind oli algul 25 m², individuaalsel suvilal kuni 40 m². Alates 1960ndate lõpust kasutati tüüpprojekte ja 1970ndateks ehitati enamik aiandusühistuid kahe või kolme variandi järgi. Sellepärast näebki terve ühistu välja ühtemoodi.

Maja ei tohtinud olla aastaringseks elamiseks mõeldud. See ei olnud soovitus, vaid piirang. Kütte ja soojustuse peale ei olnud mõtet kulutada, sest maja ei pidanud talve üle elama. Kogu ehituslik loogika lähtus sellest.

Vundament on enamasti kerge. Kõige levinumad on puit või betoonpostid, betoonplokid, telliskivipostid ja madal paekivivundament. Peaaegu alati on põranda all tuulutatav õhuvahe, sest maja pidi suvel kuivama.

Seinad on karkass ja täidis. Tüüpiline lahendus on puitkarkass, mõlemalt poolt 25 mm laudis, vahel täidis. Täidiseks kasutati seda, mis kätte saadi: saepuru, takk, turvas, šlakk, roomatid, põhk. Eesti objektidel on väga sage saepuru ja taku segu. Seinapaks tuleb kokku tüüpiliselt 10 kuni 15 cm.

Lae ja pööningu lugu on sama. Seal kasutati samuti saepuru, põhku ja savi, liiva või ei olnud midagi peale tavalise laudise. Just seetõttu on pööning see koht, kust kaod on kõige suuremad ja kus töö annab kõige kiirema tulemuse.

Ja siin on kõige olulisem koht. Puistetäidised vajuvad. Aastakümnetega settib materjal allapoole ja seina ülaossa jääb tühi vahe, sageli 20 kuni 40 cm. Väljastpoolt ei paista midagi, aga just seal käib kõige suurem kadu, sest soe õhk liigub üles. Sama kehtib vana villa kohta.

Kui sa oma suvila seina lahti võtad, siis suure tõenäosusega leiad täpselt selle: vajunud täidis, tühi ülaosa ja täiesti kuiv, aga kasutu soojustus.

Miks suvila talvel külm on

Kolm põhjust, enamasti koos.

Soojustust on vähe või see ei tööta enam. Ka siis, kui täidis on olemas, on 10 kuni 15 cm orgaanilist puistematerjali tänase elamu nõuetest umbes kolmandik. Vajumise järel veelgi vähem.

Külmasillad. Kohad, kus soojustus katkeb: nurgad, räästas, põranda ja seina liitekoht, vundamendipealne. Talvel paistavad need välja. Seinanurk on jahe, põrand lastetoas külm.

Õhulekked. Suvila on ehitatud hingama. Laudise vahelt, akende ümbert, põrandapragudest liigub õhk vabalt. Tuulise ilmaga käib maja sisuliselt läbi. See on see, mis tekitab tunde, et köetakse õue.

Kolmas punkt on tavaliselt kõige alahinnatum. Villa lisamine seina ei aita õhulekke vastu, kui õhk lihtsalt liigub villast mööda.

Kust soojus välja läheb ja millises järjekorras tegutseda

Kui eelarve on piiratud, on järjekord oluline. Soovitatav järjekord ei ole see, mis kõige rohkem silma paistab, vaid see, mis annab euro kohta kõige rohkem.

1. Katus ja pööning. Soe õhk liigub üles. Kui pööningul on 5 cm vana villa või paljas laelaud, läheb suurim osa kaost sealtkaudu. See on ühtlasi kõige lihtsam ja odavam koht, kuhu ligi pääseb. Katuse soojustamisest eraldi artiklis.

2. Põrand. Suvila on väga sageli ehitatud postidele, vaiadele või betoonplokkidele, alt lahtise õhuvahega. Talvel puhub külm õhk otse põranda alt läbi. See on see, mis teeb põranda jalgadele külmaks ka siis, kui toas on 21 kraadi. Põranda soojustamisest lähemalt siin.

3. Seinad. Kõige suurem pind, aga tavaliselt mitte kõige suurem kadu ruutmeetri kohta. Seinte ette võtmine tähendab ka viimistlust, kas seest või väljast, ja on seetõttu kallim samm.

4. Räästas ja vahelagi. Koht, kus seina ja katuse soojustus kokku saavad, on enamikus vanades majades nõrk. Vill vajub, tuul tõmbab vahelae vahelt sooja välja, ja teise korruse põrand on külm. Lahendus on räästas lahti võtta ja fasaadi ning katuse soojustus PUR vahuga omavahel siduda.

Suvila seina ja räästa liitekoht PUR vahuga soojustatud
Seina ja räästa liitekoht: vaht ulatub ühtlase kihina katuse alla välja, nii et külmasilda ei teki.

Soojustus töötab ka suvel

Suvilat soojustatakse tavaliselt talve pärast, aga kasu on kohe näha ka suvel.

Ühtlane soojustuskiht töötab mõlemat pidi. Talvel hoiab sooja sees, suvel hoiab kuumuse väljas. Kõige selgemini on see tunda katuse ja pööningu puhul, sest sealtkaudu tuleb suvine kuumakoormus kõige suurem.

Praktikas tähendab see, et katusealused toad püsivad jahedamad ja maja ei kuumene päeva jooksul üles. Paljude jaoks on see soojustamise juures ootamatu lisaboonus, mida märgatakse alles esimesel suvel pärast töid.

Mida PUR vaht siin lahendab

Peamine erinevus on see, et vaht paisub ja täidab. Ta nakkub praktiliselt kõigi ehitusmaterjalidega, nagu puit, OSB, betoon, tellis, metall, kips, tuuletõkkeplaadid ja katusekangad, ning täidab ühtlase kihina ka ebakorrapärased pinnad ja kitsad kohad.

See tähendab, et soojustus ja õhutõkkekiht tekivad ühe töökäiguga. Vanas suvilas, kus konstruktsioon on kõver, sammud ebaühtlased ja nurgad rasked, on see sisuliselt ainus viis saada kiht ilma vuukideta. Ja erinevalt puistematerjalist ja villast ei vaju vaht aja jooksul alla.

Millist vahtu kus kasutatakse

Enamikus suvila lahendustest kasutatakse avatud pooriga vahtu. Kuni 200 mm kihi puhul H2Foam Lite+, 200 mm ja rohkem H2Foam LiteV24. Vundamendi ja pinnasega kokkupuutuvate konstruktsioonide jaoks on eraldi toode. Avatud ja suletud poori erinevusest pikemalt siin.

Avatud pooriga vaht kaetakse pinnasest tuleva niiskuse vastu vajadusel aurutõkke membraaniga. Elamisruumide poolel kaetakse vaht viimistluskihiga, milleks on kips, OSB, puitvooder või muu materjal.

Niiskus ja ventilatsioon tuleb läbi mõelda

Siin on kõige olulisem asi, mida suvila ümberehitusel tehakse valesti.

Kui suvila on olnud hooajaline, on ta niiskusega ise hakkama saanud, pragude ja lekete kaudu. Pärast korralikku soojustamist neid pragusid enam ei ole. Maja muutub tihedaks.

Samal ajal kasvab niiskuse tekitamine mitmekordselt. Aastaringne elamine tähendab pesemist, söögitegemist, pesukuivatamist, hingamist. Neli inimest toodavad ööpäevas mitu liitrit vett.

Kui see õhk kuhugi ei liigu, jääb niiskus majja. Aknad hakkavad higistama, nurkadesse tekib hallitust. See ei ole soojustuse viga, vaid lahendamata ventilatsioon.

Ventilatsioon tuleb seega planeerida koos soojustusega, mitte pärast. Lahendusi on erinevaid nii kvaliteedi kui hinna poolest ja õige valik sõltub majast, seepärast tasub see läbi rääkida juba projekti alguses.

Kas teha kõik korraga või etappide kaupa

Etappide kaupa saab teha ja paljud teevadki. Mõned asjad on siiski mõistlik koos ära teha.

Katus ja räästas käivad loogiliselt kokku, sest räästa avamine on nagunii osa tööst. Põrand on eraldiseisev ja seda saab teha ükskõik millal. Seinad on kõige suurem samm, sest nendega käib kaasas viimistlus.

Kõige kallim viis on see, kui iga etapp tähendab uut objektile tulekut ja uut seadistust. Kui plaan on teha kõik ära paari aasta jooksul, tasub vähemalt uurida, kas suurem osa korraga tuleks kokkuvõttes odavam.

Kas talvel saab paigaldada

Saab, teatud piirides.

Välitöid tehakse üldjuhul kuni miinus 15 kraadini. Sisetöödel Huntsmani vahtudega praktiliselt temperatuuripiiri ei ole.

Piiri seab hoopis midagi muud. Kui külmad ruumid talvel enne töid kiiresti üles köetakse, tekib pindadele tugev kondensaat. Kui temperatuur seejärel langeb, jäätub see ära, ja jäätunud pinnale vahtu paigaldada ei saa. Seepärast räägitakse talvise töö puhul alati eraldi läbi, kuidas ruume enne paigaldust ette valmistatakse.

Kuidas töö käib

Meie tuleme objektile, kui pinnad on paigaldusvalmis. Olemasolev vana soojustus eemaldatakse enne meie töid, see ei ole meie töö osa.

Pinnad, mida vaht ei tohi katta, kaetakse vajadusel kilega. Paigaldus ise on kiire: kahemehelise brigaadiga kuni 300 m² päevas. Enamik suvilaid saab valmis ühe kuni kahe päevaga.

Pärast paigaldust tuleb ruume 12 tunni jooksul tuulutada. Seejärel võib pinnad viimistleda.

Huntsman Building Solutionsi vahtudel on 25-aastane tootjagarantii.

Mida see maksab

Hind sõltub ruumalast, mitte ruutmeetritest, ehk kihi paksusest ja pindalast koos. Hinnas sisaldub materjal, paigaldus, transport ning kõik paigaldusega seotud kulud ja tegevused.

Täpne arvestus tuleb objektist. Hinnakujundusest lähemalt hinnalehel, või saada meile oma maja mõõdud ja teeme pakkumise.

Korduma kippuvad küsimused

Kas suvilat saab üldse aastaringseks elamiseks kohandada?

Enamasti saab. Küsimus ei ole tavaliselt selles, kas, vaid selles, kui palju tööd vaja on ja millises järjekorras seda teha.

Kui paks on vana suvila sein?

Tüüpiliselt 10 kuni 15 cm, milles on puitkarkass ja puistetäidis. Tänase elamu nõuetest on see umbes kolmandik.

Mis on vana suvila seina sees?

Kõige sagedamini saepuru, takk, turvas, šlakk või roomatid. Aastakümnetega on need vajunud ja seina ülaossa on jäänud tühi vahe.

Mis on vana suvila lae peal?

Sageli saepuru, põhu ja savi segu või liiv. Päris palju on ka neid maju, kus peale laudise ei ole midagi.

Kust alustada, kui raha on vähe?

Katusest ja pööningust. Soe õhk liigub üles ja see on ühtlasi kõige lihtsam koht, kuhu ligi pääseb.

Kas soojustus aitab ka suvise kuumuse vastu?

Jah. Soojustus töötab mõlemat pidi. Talvel hoiab sooja sees, suvel hoiab kuumuse väljas. Kõige rohkem on vahe tunda katusealustes ruumides.

Kas põrandat saab soojustada, kui maja on postidel?

Jah, ja see ongi tüüpiline suvila olukord. Vaht pihustatakse kas alt või toa poolt, sõltuvalt ligipääsust.

Kas pärast soojustamist läheb maja niiskeks?

Ei lähe, kui ventilatsioon on lahendatud. Probleem tekib siis, kui maja tehakse tihedaks, aga õhuvahetuse jaoks ei tehta midagi.

Kui kaua töö võtab?

Enamik suvilaid ühe kuni kahe päevaga. Suurem osa ajast kulub ettevalmistusele, mitte pihustamisele.

Kas talvel saab teha?

Sisetöid saab. Välitöid üldjuhul kuni miinus 15 kraadini. Külmade ruumide puhul räägitakse ettevalmistus eraldi läbi.