Miks palkmaja soojustada

Vanas palkmajas tuleb aja jooksul seinast läbi üha rohkem külma õhku, sest palgid kuivavad ja vajuvad ning nende vahele tekivad praod. PUR vaht täidab praod ja vuugid ning vähendab nii soojakadu kui ka tuuletõmbust.

Palkmaja soojustame avatud pooriga H2Foam Lite+ vahuga. See on auru läbilaskev ja sellel on integreeritud tuuletõkke omadus.

Palkmaja soojustamine väljastpoolt

Väljast soojustades jääb palgi sisekülg nähtavale ja soojustus katab kõik palkide vahed. Palgi peale kinnitatakse karkass, vahu pihustame karkassi vahele otse palgile ja seejärel paigaldatakse uus fassaadivooder.

Palkmaja soojustamine seestpoolt

Seestpoolt soojustamine sobib näiteks siis, kui fassaadi ei soovita muuta. Siis jääb palgi välispind nähtavale ja sisekülg kaetakse. Seestpoolt soojustamisel tuleb eriti hoolikalt läbi mõelda niiskus: kas aurupidurit on vaja, sõltub konstruktsioonist ja siseruumide niiskusest.

Mida enne soojustamist kontrollida

Palk peab olema kuiv ja heas seisukorras. H2Foam Lite+ andmelehe järgi võib vahtu pihustada puidule, mille niiskus on kuni 19%. Märga või mädanenud palki vahuga katta ei tohi. Katuse ja fassaadi lekked tuleb enne korda teha ning vana soojustus peab olema eemaldatud.

Soojustatud maja muutub õhutihedamaks, sepärast tuleb üle vaadata ka ventilatsioon, eriti köögi ja vannitoa väljatõmme. Loe lähemalt artiklist PUR vaht, niiskus, ventilatsioon ja puidu mädanik.

Kui paks kiht palkmajale

Palkmajale teeme keskmiselt 100 kuni 150 mm kihi. Paksus sõltub palgi paksusest, konstruktsioonist ja sellest, kui palju ruumi on. Kui paksus pole teada, soovitame sobiva.

Hind ja garantii

Hind sõltub pindalast ja kihi paksusest. Huntsmani 25 aastat tootja garantii katab nii materjali kui ka paigalduse. Seinte soojustamisest loe lähemalt lehelt seinte soojustamine PUR vahuga.

Korduma kippuvad küsimused

Kas PUR vaht laseb palgil hingata?

Avatud pooriga H2Foam Lite+ on auru läbilaskev, selle veeauru difusioonitakistustegur on μ 2. Oluline on, et konstruktsioon oleks tervikuna üles ehitatud nii, et niiskus ei koguneks valesse kohta.

Kas PUR vaht kahjustab palki?

Õigesti valitud ja korrektselt paigaldatud PUR vaht puitu ei kahjusta. Probleemid tulevad tavaliselt lekkivast katusest, märjast puidust, valest kihtide järjestusest või halvast ventilatsioonist.

Saada meile seinte pindala ja kihi paksus ning koostame sulle personaalse pakkumise.

Miks vana maja vundamenti soojustada

Soojustamata vundamendi ja sokli kaudu jahtuvad põrand ja seinte alumine osa. Väljastpoolt soojustatud vundament jääb soojustuse sisse, nii vähenevad külmasillad ja vundament külmub vähem. Kui maja põrand on külm, vaata ka põranda soojustamist.

Maakivi ja paekivi vundamendi soojustamine

Vanad vundamendid on ebatasased ja kivide vahel on sageli praod ning tühimikud. Plaatidega on sellisele pinnale raske tihedat kihti saada, sest plaadi ja kivi vahele jääb õhk. Pihustatav vaht nakkub otse aluspinnaga ja täidab ebatasasused.

Vundamendile kasutame kinnise pooriga Heatlok Shield vahtu. See imab vett väga vähe ja selle survetugevus on 200 kPa.

Mida teha enne soojustamist

Soojustada saab ainult kuiva ja tervet vundamenti. Kui vundament lekib, keldrisein on märg, praod liiguvad või drenaaž ei tööta, tuleb need enne soojustamist korda teha. PUR vaht ei asenda hüdroisolatsiooni ja hüdroisolatsiooni me ise ei paigalda.

Vundamendi ümber kaevab klient kaeviku, tavaliselt 80 kuni 100 cm laiuse. Vundamendi pind peab olema puhas ja kuiv. Aluspinna seisukorda hindame objektil enne tööd.

Kuidas töö käib

Kinnise pooriga vahtu pihustame kuni 5 cm paksuste kihtidena. Keskmiselt teeme vundamendile 100 mm kihi, see tähendab kahte kihti. Päevas jõuame soojustada 100 kuni 150 m² vundamenti.

Vaht kõveneb umbes 30 minutiga. Kaitsekihi ja tagasitäite võib teha 1 kuni 2 tundi pärast pihustamist.

Vana maja sokli soojustamine

Sokli soojustame samal ajal kui vundamendi maa-aluse osa. Sokkel jääb ilmastiku ja pritsmevee kätte, sepärast kaetakse vaht seal sobiva kaitse või viimistluskihiga.

Vundamendi soojustamine väljastpoolt või seestpoolt

Enamasti soojustame vundamendi väliskülje. Seestpoolt soojustame ainult erijuhtudel. Siis on eriti oluline niiskusrežiim ja tuleohutuse tõttu tuleb vaht katta.

Vana maja vundamendi soojustamise hind

Hind sõltub kihi paksusest ja mahust, arve teeme tegeliku kulu järgi. Miinimumtasu on 1350 € + KM. Huntsmani 25 aastat tootja garantii katab nii materjali kui ka paigalduse.

Korduma kippuvad küsimused

Kas maakivi vundamenti saab PUR vahuga soojustada?

Jah. Kinnise pooriga vaht nakkub kiviga ja täidab kivide vahelised ebatasasused. Enne tööd peavad lekked ja drenaaž olema korras.

Kas vana vundamenti peab enne soojustamist parandama?

Lekked, märjad keldriseinad ja liikuvad praod tuleb enne korda teha. Väikesed ebatasasused ja praod täidab vaht ise.

Saada meile vundamendi pindala ja kihi paksus ning koostame sulle personaalse pakkumise. Kui paksus pole teada, soovitame sobiva.

Garaaži seinte ja lae soojustamine: milline vaht

Puidust garaaž. Puitkarkassiga garaaži seinad ja lae soojustame avatud pooriga H2Foam Lite+ vahuga. Vaht täidab postide ja sarikate vahed ilma vuukideta ning sellel on integreeritud tuuletõkke omadus.

Kivist või plokkidest garaaž. Kivi ja plokkseintele kasutame peamiselt kinnise pooriga Heatlok Shield vahtu, mis nakkub otse seinaga.

Metallgaraaž. Plekkgaraažile ja metallkarkassiga garaažile kasutame kinnise pooriga Heatlok Shield vahtu. Vaht nakkub otse plekiga, järgib profiili ja jääb ühtlaseks kihiks ilma vuukideta.

Miks metallgaraažis tekib kondensatsioon

Kondensatsioon tekib siis, kui pinna temperatuur langeb alla ümbritseva õhu kastepunkti. Kui märja autoga garaaži sõita, puutub niiske õhk kokku külma plekiga ja vesi kondenseerub sisepinnale. See kiirendab korrosiooni ja niisutab garaažis hoitavaid asju.

Otse metallile pihustatud kinnise pooriga vaht tõstab sisepinna temperatuuri ja vähendab sooja niiske õhu kokkupuudet külma metalliga. Metallhoonete kohta loe lähemalt lehelt tööstushoonete ja angaaride soojustamine.

Tuleohutus

PUR vahu tuletundlikkuse klass on E. Garaažis hoitakse sõidukit ja kütust, seepärast tuleb tuleohutusele eraldi mõelda. Kui garaaž on elumajaga ühes hoones või sellele kehtivad tuleohutusnõuded, kaetakse vaht tulekaitseplaadi või tuldaeglustava kattega. Sobiva lahenduse valime koos konstruktsiooniga.

Ettevalmistus ja paigaldus

Enne tööd vii garaažist välja auto ja asjad, mida seal ei ole vaja. Aknad ja pinnad, mis peavad puhtaks jääma, katame meie või klient, nagu kokku lepime. Torud, mis jäävad seina sisse, tuleb paigaldada enne vahtu. Elektrijuhtmeid saab vedada ka hiljem, kui vahu ja viimistluse vahele jääb piisav vahe. Aluspinna seisukorda hindame objektil enne tööd.

Garaaži suuruse objekti soojustame tavaliselt ühe päevaga. Garaaži saab soojustada ka talvel, sest sisetöödel temperatuuripiiranguid praktiliselt ei ole. Loe lähemalt artiklist PUR vahu paigaldus talvel.

Pärast paigaldust

Avatud pooriga vahu järel saab garaaži kasutada pärast 12 tundi tuulutamist, kinnise pooriga Heatlok Shieldi järel 24 tunni pärast. Loe lähemalt artiklist Kas PUR vaht on tervisele ohutu?

Hind ja garantii

Hind sõltub pindalast ja kihi paksusest. Kinnise pooriga vahu väiksemate tööde puhul kehtib miinimumtasu 1350 € + KM. Huntsmani 25 aastat tootja garantii katab nii materjali kui ka paigalduse.

Korduma kippuvad küsimused

Kas garaaži saab soojustada seestpoolt?

Jah. Enamasti soojustame garaaži seestpoolt: seinad ja lae või katuse. Metallgaraažis pihustame vahu otse plekile.

Kui paks kiht garaaži teha?

Paksus sõltub sellest, kas garaaži köetakse, ja konstruktsioonist. Kui paksus pole teada, soovitame sobiva.

Saada meile garaaži seinte ja lae pindala ning kihi paksus ja koostame sulle personaalse pakkumise.

Millest PUR vaht koosneb

PUR vaht tekib objektil kahe vedela komponendi segunemisel. Üks on isotsüanaat (MDI), teine polüoolidest vaik. Komponendid segunevad pihustuspüstolis, vaht paisub pinnal ja tardub kiiresti.

Avatud pooriga H2Foam Lite+ ja H2Foam Lite V24 on 100% vee abil paisuvad vahud. Kinnise pooriga Heatlok Shield on tihedam vaht, mida kasutame peamiselt vundamentidel, kiviseintel ja metallkonstruktsioonidel.

Miks paigalduse ajal ei tohi majas olla

Pihustamise ajal on õhus isotsüanaadi aure ja peeneid vahuosakesi, mida ei tohi sisse hingata. Otsene kokkupuude võib ärritada nahka ja silmi. Seepärast töötavad paigaldajad kaitseülikonnas ja värske õhu juurdevooluga hingamiskaitses ning ruumi ventileeritakse tugevalt. Tootja nõue on paigalduse ajal ja kaks tundi pärast seda 40 õhuvahetust tunnis.

Teised inimesed peale paigaldajate peavad paigalduse ajal olema hoonest väljas või vähemalt 15 meetri kaugusel.

Alates 24. augustist 2023 tohivad Euroopa Liidus diisotsüanaate sisaldavate toodetega töötada ainult koolituse läbinud professionaalid (REACH määrus 2020/1149). Meil on lisaks Huntsmani Level 2 paigaldussertifikaat, esimesena Eestis.

Millal saab ruume jälle kasutada

Aeg sõltub ventilatsioonist: mida tugevam on õhuvahetus, seda kiiremini saab ruume kasutada. Avatud pooriga H2Foam vahuga soojustatud ruume saab tavapäraselt kasutada pärast 12 tundi tuulutamist. Kinnise pooriga Heatlok Shieldi puhul on see aeg 24 tundi. Paigaldaja ütleb pärast tööd, millal ruume kasutada saab ja mida tuleb enne seda teha.

Kui pärast soojustamist jätkuvad viimistlustööd või konstruktsiooni sulgemine, lepime ka nende aja eraldi kokku.

Kas kõvenenud vaht eraldab kahjulikke aineid

Kõik ehitusmaterjalid eraldavad pärast paigaldust mõnda aega lenduvaid aineid ja PUR vaht ei ole erand. Seepärast tuulutatakse ruume pärast paigaldust.

Pärast seda on emissioonid väikesed. H2Foam Lite+, H2Foam Lite V24 ja Heatlok Shield on tootja andmelehtede järgi VOC emissiooniklassis A+, mis on madalaima emissiooniga klass.

PUR vaht ei sisalda kiude, seega ei eraldu sellest kiudtolmu. Niiskuse ja hallituse kohta loe artiklit PUR vaht, niiskus, ventilatsioon ja puidu mädanik.

PUR vahu tuleohutus

PUR vahu tuletundlikkuse klass on E (EN 13501-1). Kui hoonele kehtivad tuleohutusnõuded, kaetakse vaht tulekaitseplaadi või tuldaeglustava kattega. Sobiva lahenduse valime koos konstruktsiooniga.

Korduma kippuvad küsimused

Kas PUR vaht on mürgine või kahjulik?

Ettevaatust nõuab paigaldus, kui õhus on vahu toorained. Siis on objektil ainult kaitsevarustuses paigaldajad. Kõvenenud ja tuulutatud vahu emissioonid on väikesed: Huntsmani vahtude VOC emissiooniklass on A+.

Kui kauaks peab majast lahkuma?

Paigalduse ja tuulutamise ajaks. Avatud pooriga vahu puhul on see kokku 12 tundi pärast paigaldust, kinnise pooriga Heatlok Shieldi puhul 24 tundi. Täpse aja ütleb paigaldaja pärast tööd.

Kui soovid teada, kuidas paigaldus sinu majas käib, saada meile pindala ja kihi paksus ning koostame sulle personaalse pakkumise.

Kui külmas saab Huntsmani PUR vahtu paigaldada?

Välitöödel saab Huntsmani vahte paigaldada olenevalt vahust kuni −15 °C juures. Sisetöödel temperatuuripiiranguid praktiliselt ei ole.

Aluspind peab olema kuiv ja jäävaba

Vaht nakkub ainult kuiva ja jäävaba aluspinnaga. Kui soojustamata ruume talvel köetakse, tekib külmadele pindadele tugev kondensatsioon, mis temperatuuri langedes jäätub. Sellisele pinnale PUR vahtu paigaldada ei saa. Aluspinna seisukorra hindame objektil enne tööd.

Mida talvel soojustada?

Talvel saab teha nii sise- kui ka välitöid. Seestpoolt saab soojustada katuslae ja pööningu, seinad ning põranda altpoolt. Väljastpoolt saab Huntsmani vahtudega ka miinuskraadidel soojustada näiteks fassaadi ja vundamenti. Talvel sobib hästi ka seinaõõnsuste süstimine.

Garantii kehtib ka talvel

Huntsmani 25 aastat tootja garantii kehtib talvel paigaldatud vahule samamoodi kui suvel, kui paigaldus tehakse lubatud temperatuuril.

Termokaamera näitab talvel soojakadu

Kütteperioodil on soojakaod termokaamera pildil hästi näha. Süstimistööde puhul teeme soovi korral seintest termokaamera pildid, et veenduda konstruktsiooni ühtlases täitmises.

Pärast paigaldust

Soojustatud ruume tuleb tuulutada 12 tundi. Pärast seda saab ruume uuesti kasutada.

Kas plaanite soojustada talvel? Saatke meile pindala ja kihi paksus ning koostame teile personaalse pakkumise. Kui paksus pole teada, soovitame sobiva.

Oleme ametlik Huntsmani litsentseeritud paigaldaja ja algupärane maaletooja Eestis, soojustanud alates 2013 üle 6500 hoone ning omame Huntsmani Level 2 (Advanced) paigaldussertifikaadi.

Tellija soov

Küttearved olid aastatega kasvanud ja kool soovis vähendada soojakadu läbi välisseinte.

Sama oluline oli koolile õpilaste heaolu. Hästi soojustatud välisseina sisepind püsib soe, klassis pole külmi seinu ja temperatuur on ühtlane. Soe ja kuiv sein vähendab ka kondensatsiooni ja hallituse ohtu. Nii on klassiruumides tervislikum sisekliima nii õpilastele kui õpetajatele.

Miks tellija valis meid

Tellija valis Passiivsoojustuse, sest oleme üks Eesti pikema kogemusega PUR vahu paigaldajaid. Paigaldame Huntsmani kvaliteetseid PUR vahte alates 2013 ja Huntsmani algupärase maaletoojana tunneme nende paigaldustingimusi põhjalikult. Vahu kvaliteet sõltub paigaldusel temperatuurist, aluspinna niiskusest ja kihi paksusest, seega mõjutab just see teadmine otseselt tulemust.

Enne tööd andsime tellijale põhjaliku konsultatsiooni ja soovitasime selle hoone jaoks parima materjali.

Miks H2Foam Lite+

• Kanada päritolu avatud pooriga PUR vaht, soojuserijuhtivus 0,035 W/mK.
• Vahul on integreeritud tuuletõkke omadused. See peatab õhu liikumise läbi soojustuse: tuul ei jahuta seina ja soojus püsib majas.
• Samas on vaht veeauru läbilaskev, nii et müüritis saab kuivada ja niiskus ei jää seina sisse.
• Vaht täidab müüritise ebatasasused ja lattide ümbruse ning nakkub kivi ja puiduga. Seina ja vahu vahele ei jää tühimikke, kust soojus välja pääseks.
• Vaht püsib paigas ega vaju aja jooksul kokku.

Kuidas seinte soojustamine käis

Fassaadiplaadid võeti maha ja nummerdati, et need saaks pärast samale kohale tagasi panna. Enne pihustamist katsime kinni kõik aknad ja muud pinnad, mis võisid määrduda.

Pihustasime H2Foam Lite+ vahu kiviseinale puitlattide vahele, kihi paksus oli 100 kuni 200 mm. Seejärel lõikasime üleliigse vahu maha ja koristasime. Pärast seda pandi fassaadiplaadid tagasi ja hoone välisilme jäi samaks.

Kogu töö tehti väljastpoolt, klassiruume see ei puudutanud. Maja soojustamiseks kulus kahe tavalise pikkusega tööpäeva jagu töötunde. Vajadusel aitasime ka väiksemate ehitusabitöödega, ilma lisatasuta.

Hind oli läbipaistev ja põhines ainult paigaldatud vahu kogusel, nagu kõigil meie töödel. Transport, kinnikatmine, vahu lõikamine ja koristus olid hinna sees.

Lühidalt

• Objekt: maineka erakooli hoone Tallinnas
• Soojustati: välisseinad väljastpoolt
• Materjal: H2Foam Lite+
• Kihi paksus: 100 kuni 200 mm
• Tööaeg: kahe tööpäeva jagu
• Hind: ainult paigaldatud vahu koguse järgi
• Garantii: 25 aastat tootja garantii

Kas plaanite kooli, lasteaia, büroo või muu hoone seinte soojustamist? Lugege lähemalt seinte soojustamise kohta või vaadake, kuidas kujuneb PUR vahu hind. Saatke meile pindala ja kihi paksus ning koostame teile personaalse pakkumise. Kui paksus pole teada, soovitame sobiva.

Oleme ametlik Huntsmani litsentseeritud paigaldaja ja algupärane maaletooja Eestis, soojustanud alates 2013 üle 6500 hoone ning omame Huntsmani Level 2 (Advanced) paigaldussertifikaadi.

Tellija soov

Lasketiir on mõeldud kasutamiseks eri kohtades, nii et mooduleid veetakse ühest asukohast teise. Tellija soovis Soome külma kliima jaoks parimat võimalikku soojustust, mis ei kaota transpordil oma soojapidavust.

Moodulite tootja soovis parimat kvaliteeti ja pika kogemusega paigaldajat. Vahukiht tuli paigaldada poole sentimeetri täpsusega, sest moodulid olid juba värvitud ja üleliigset vahtu ei saanud maha lõigata.

Miks Heatlok Shield

• Nakkub tugevalt terasega. Vaht kinnitub teraskonstruktsioonile kogu pinna ulatuses ja säilitab soojapidavuse ka siis, kui moodulit ühest kohast teise veetakse.
• Parim soojapidavus meie valikus. Heatlok Shieldi lambda on 0,027 W/mK, seega sama tulemuse annab õhem kiht.
• Ühtlane kiht ilma vuukideta. Vaht täidab ka nurgad ja profiilide vahed, nii et külmasildu ei teki.
• Ei ima niiskust. Suletud pooridega vaht kaitseb terasest pindu kondensatsiooni eest.

Kinnise ja avatud pooriga vahu erinevusest lugege lähemalt artiklist avatud või suletud pooriga PUR vaht.

Kuidas moodulite soojustamine käis

Kihi paksus oli põrandas, seintes ja laes erinev, 50 kuni 200 mm. Kinnise pooriga vahtu paigaldame kihtidena, kuni 50 mm korraga. Moodulite servad ja ümbrus kaeti enne vahutamist kaitsepaberi ja kilega. Tehase soovil tegime tööd paindliku graafikuga ning kokku kestis töö poolteist kuud.

Lühidalt

• Objekt: teisaldatav lasketiir, 11 terasest konteinermoodulit
• Soojustatud: põrand, seinad ja lagi
• Vaht: Heatlok Shield, kinnise pooriga PUR vaht
• Kihi paksus: 50 kuni 200 mm
• Täpsus: poole sentimeetri piires, ilma järeltöötluseta
• Tööde kestus: poolteist kuud, tehase graafiku järgi

Soojustame ka teisi moodul- ja konteinerhooneid, tööstushooneid ja angaare. Vaadake lähemalt lehelt tööstushoonete ja angaaride soojustamine või lugege, kuidas käib merekonteineri soojustamine PUR vahuga. Hinnast saate aimu hinnalehelt. Täpse hinna jaoks saatke meile pindala ja kihi paksus ning koostame teile personaalse pakkumise.

Oleme ametlik Huntsmani litsentseeritud paigaldaja ja algupärane maaletooja Eestis, soojustanud alates 2013 üle 6500 hoone ning omame Huntsmani Level 2 (Advanced) paigaldussertifikaadi.

Valem: pindala korda paksus

Vahu kogus (m³) = soojustatav pindala (m²) × kihi paksus (m)

Paksuse saad meetritesse, kui jagad millimeetrid tuhandega:

• 100 mm = 0,10 m
• 150 mm = 0,15 m
• 200 mm = 0,20 m
• 250 mm = 0,25 m

Kiire rusikareegel: 100 m² pinda ja 100 mm kihti teeb 10 m³ vahtu. 200 mm kihiga on sama pinna peale vaja 20 m³.

Sarikaid ja poste pinnast maha ei arvuta. Nende osa katab üldiselt vahu paisumine.

Kui kihi paksus pole veel selge, loe enne artiklit Kui paks PUR-vahu kiht valida? Kui tahad teada, kui paks peaks sama tulemuse jaoks olema villa- või plaatsoojustus, vaata soojustusmaterjalide võrdlust.

Näide 1: katuslagi ja pööning

Kaldlae puhul mõõda kaldpinda, mitte põrandat. 35-kraadise katuse all on lae pind umbes viiendiku võrra suurem kui põrandapind.

Katuslae pind on 120 m² ja kiht 200 mm:
120 × 0,20 = 24 m³

200 mm sarikate vahel jääb keskmine kiht tavaliselt 180 kuni 200 mm vahele.

Katuse ja pööningu soojustuseks on tavaline kiht 200 kuni 300 mm. Viilkatusele soovitame enamasti 200 kuni 250 mm ja lamekatusele 250 kuni 300 mm. Pööningu põranda arvutad samamoodi: põranda pind korda kihi paksus. Loe lähemalt katuse ja pööningu soojustamisest.

Näide 2: seinad

Seina pind on maja ümbermõõt korda seina kõrgus, millest lahutad akende ja uste pinna.

Maja ümbermõõt on 40 m ja seina kõrgus 2,7 m:
40 × 2,7 = 108 m²
Aknad ja uksed on kokku 18 m², seega jääb 90 m².
Kiht 150 mm: 90 × 0,15 = 13,5 m³

Seintel on tavaline kiht 50 kuni 200 mm.

Vanades seintes, kus on kinnine õõnsus (näiteks topelt silikaatsein õhuvahega), arvutatakse maht õõnsuse järgi: seina pind korda õhuvahe laius. Sellise õõnsuse täidame süstimise teel. Loe lähemalt seinte soojustamisest.

Näide 3: vundament

Vundamendi soojustatav pind on vundamendi ümbermõõt korda soojustatava osa kõrgus.

Vundamendi ümbermõõt on 42 m ja soojustatav kõrgus 1,1 m:
42 × 1,1 = 46,2 m²
Kiht 100 mm: 46,2 × 0,10 = 4,6 m³

Vundamendil kasutame kinnise pooriga vahtu ja keskmine kiht on umbes 100 mm. Vaht pihustatakse kuni 5 cm paksuste kihtidena, nii et 100 mm tuleb kahes kihis. Loe lähemalt vundamendi soojustamisest.

Mis muudab arvutuse valeks

• Millimeetrid jäävad meetriteks teisendamata. 150 mm on 0,15 m, mitte 1,5 m.
• Kaldlae puhul võetakse põranda pind, kuigi kaldpind on suurem.
• Aknad ja uksed jäävad lahutamata.
• Aluspind on ebatasane. Vaht täidab ka lohud ja praod, nii et ebatasasel pinnal kulub veidi rohkem.
• Kiht on väga õhuke. 50 mm või õhema kihi puhul kõigub tegelik kulu protsentides rohkem.

Arveldame tegeliku kulutatud mahu järgi. Arvutatud ja tegeliku mahu vahe hoiame 10% piires, keskmiselt on see umbes 5%.

Kuidas saad täpse arvutuse

Kiireks hinnanguks kasuta PUR vahu hinna lehel olevat kalkulaatorit. Täpse arvutuse teeme meie: saada meile pindala ja kihi paksus ning koostame sulle personaalse pakkumise. Kui paksus pole teada, soovitame sobiva. Fotosid pole vaja.

Saada päring

Paigaldame Huntsmani PUR vahtu alates 2013. 25 aastat tootja garantiid materjalile ja paigaldusele.

Suvel ei sega see suurt midagi, kui välja arvata palavus. Õhukese katuse alt tuleb päikesepaistelise päeva kuumus otse tuppa ja magamistuba on öösel soe ka siis, kui väljas on juba jahe.

Siis muutub olukord. Lapsed kasvavad suureks, töö läheb kaugtööks, linnakorter tundub kitsas. Ja tekib küsimus: kas siin saaks ka talvel elada?

Tehniliselt saab peaaegu alati. Küsimus on selles, mida ja millises järjekorras ette võtta, et küttearve ei sööks kogu võitu ära.

Mis vanas suvilas tegelikult sees on

Enamik Eesti suvilaid on ehitatud 1960ndatest 1980ndateni ja need ei ole juhuslikud ehitised. Nõukogudeaegne suvilaehitus oli määrustega päris täpselt piiratud ja seetõttu on majad omavahel üllatavalt sarnased.

Suurus oli ette antud. Aianduskooperatiivi suvila lubatud pind oli algul 25 m², individuaalsel suvilal kuni 40 m². Alates 1960ndate lõpust kasutati tüüpprojekte ja 1970ndateks ehitati enamik aiandusühistuid kahe või kolme variandi järgi. Sellepärast näebki terve ühistu välja ühtemoodi.

Maja ei tohtinud olla aastaringseks elamiseks mõeldud. See ei olnud soovitus, vaid piirang. Kütte ja soojustuse peale ei olnud mõtet kulutada, sest maja ei pidanud talve üle elama. Kogu ehituslik loogika lähtus sellest.

Vundament on enamasti kerge. Kõige levinumad on puit või betoonpostid, betoonplokid, telliskivipostid ja madal paekivivundament. Peaaegu alati on põranda all tuulutatav õhuvahe, sest maja pidi suvel kuivama.

Seinad on karkass ja täidis. Tüüpiline lahendus on puitkarkass, mõlemalt poolt 25 mm laudis, vahel täidis. Täidiseks kasutati seda, mis kätte saadi: saepuru, takk, turvas, šlakk, roomatid, põhk. Eesti objektidel on väga sage saepuru ja taku segu. Seinapaks tuleb kokku tüüpiliselt 10 kuni 15 cm.

Lae ja pööningu lugu on sama. Seal kasutati samuti saepuru, põhku ja savi, liiva või ei olnud midagi peale tavalise laudise. Just seetõttu on pööning see koht, kust kaod on kõige suuremad ja kus töö annab kõige kiirema tulemuse.

Ja siin on kõige olulisem koht. Puistetäidised vajuvad. Aastakümnetega settib materjal allapoole ja seina ülaossa jääb tühi vahe, sageli 20 kuni 40 cm. Väljastpoolt ei paista midagi, aga just seal käib kõige suurem kadu, sest soe õhk liigub üles. Sama kehtib vana villa kohta.

Kui sa oma suvila seina lahti võtad, siis suure tõenäosusega leiad täpselt selle: vajunud täidis, tühi ülaosa ja täiesti kuiv, aga kasutu soojustus.

Miks suvila talvel külm on

Kolm põhjust, enamasti koos.

Soojustust on vähe või see ei tööta enam. Ka siis, kui täidis on olemas, on 10 kuni 15 cm orgaanilist puistematerjali tänase elamu nõuetest umbes kolmandik. Vajumise järel veelgi vähem.

Külmasillad. Kohad, kus soojustus katkeb: nurgad, räästas, põranda ja seina liitekoht, vundamendipealne. Talvel paistavad need välja. Seinanurk on jahe, põrand lastetoas külm.

Õhulekked. Suvila on ehitatud hingama. Laudise vahelt, akende ümbert, põrandapragudest liigub õhk vabalt. Tuulise ilmaga käib maja sisuliselt läbi. See on see, mis tekitab tunde, et köetakse õue.

Kolmas punkt on tavaliselt kõige alahinnatum. Villa lisamine seina ei aita õhulekke vastu, kui õhk lihtsalt liigub villast mööda.

Kust soojus välja läheb ja millises järjekorras tegutseda

Kui eelarve on piiratud, on järjekord oluline. Soovitatav järjekord ei ole see, mis kõige rohkem silma paistab, vaid see, mis annab euro kohta kõige rohkem.

1. Katus ja pööning. Soe õhk liigub üles. Kui pööningul on 5 cm vana villa või paljas laelaud, läheb suurim osa kaost sealtkaudu. See on ühtlasi kõige lihtsam ja odavam koht, kuhu ligi pääseb. Katuse soojustamisest eraldi artiklis.

2. Põrand. Suvila on väga sageli ehitatud postidele, vaiadele või betoonplokkidele, alt lahtise õhuvahega. Talvel puhub külm õhk otse põranda alt läbi. See on see, mis teeb põranda jalgadele külmaks ka siis, kui toas on 21 kraadi. Põranda soojustamisest lähemalt siin.

3. Seinad. Kõige suurem pind, aga tavaliselt mitte kõige suurem kadu ruutmeetri kohta. Seinte ette võtmine tähendab ka viimistlust, kas seest või väljast, ja on seetõttu kallim samm.

4. Räästas ja vahelagi. Koht, kus seina ja katuse soojustus kokku saavad, on enamikus vanades majades nõrk. Vill vajub, tuul tõmbab vahelae vahelt sooja välja, ja teise korruse põrand on külm. Lahendus on räästas lahti võtta ja fasaadi ning katuse soojustus PUR vahuga omavahel siduda.

Soojustus töötab ka suvel

Suvilat soojustatakse tavaliselt talve pärast, aga kasu on kohe näha ka suvel.

Ühtlane soojustuskiht töötab mõlemat pidi. Talvel hoiab sooja sees, suvel hoiab kuumuse väljas. Kõige selgemini on see tunda katuse ja pööningu puhul, sest sealtkaudu tuleb suvine kuumakoormus kõige suurem.

Praktikas tähendab see, et katusealused toad püsivad jahedamad ja maja ei kuumene päeva jooksul üles. Paljude jaoks on see soojustamise juures ootamatu lisaboonus, mida märgatakse alles esimesel suvel pärast töid.

Mida PUR vaht siin lahendab

Peamine erinevus on see, et vaht paisub ja täidab. Ta nakkub praktiliselt kõigi ehitusmaterjalidega, nagu puit, OSB, betoon, tellis, metall, kips, tuuletõkkeplaadid ja katusekangad, ning täidab ühtlase kihina ka ebakorrapärased pinnad ja kitsad kohad.

See tähendab, et soojustus ja õhutõkkekiht tekivad ühe töökäiguga. Vanas suvilas, kus konstruktsioon on kõver, sammud ebaühtlased ja nurgad rasked, on see sisuliselt ainus viis saada kiht ilma vuukideta. Ja erinevalt puistematerjalist ja villast ei vaju vaht aja jooksul alla.

Millist vahtu kus kasutatakse

Enamikus suvila lahendustest kasutatakse avatud pooriga vahtu. Alla 250 mm kihi puhul H2Foam Lite+, 250 mm ja rohkem H2Foam Lite V24. Vundamendi ja pinnasega kokkupuutuvate konstruktsioonide jaoks on eraldi toode. Avatud ja suletud poori erinevusest pikemalt siin.

Avatud pooriga vaht kaetakse pinnasest tuleva niiskuse vastu vajadusel aurutõkke membraaniga. Elamisruumide poolel kaetakse vaht viimistluskihiga, milleks on kips, OSB, puitvooder või muu materjal.

Niiskus ja ventilatsioon tuleb läbi mõelda

Siin on kõige olulisem asi, mida suvila ümberehitusel tehakse valesti.

Kui suvila on olnud hooajaline, on ta niiskusega ise hakkama saanud, pragude ja lekete kaudu. Pärast korralikku soojustamist neid pragusid enam ei ole. Maja muutub tihedaks.

Samal ajal kasvab niiskuse tekitamine mitmekordselt. Aastaringne elamine tähendab pesemist, söögitegemist, pesukuivatamist, hingamist. Neli inimest toodavad ööpäevas mitu liitrit vett.

Kui see õhk kuhugi ei liigu, jääb niiskus majja. Aknad hakkavad higistama, nurkadesse tekib hallitust. See ei ole soojustuse viga, vaid lahendamata ventilatsioon.

Ventilatsioon tuleb seega planeerida koos soojustusega, mitte pärast. Lahendusi on erinevaid nii kvaliteedi kui hinna poolest ja õige valik sõltub majast, seepärast tasub see läbi rääkida juba projekti alguses.

Kas teha kõik korraga või etappide kaupa

Etappide kaupa saab teha ja paljud teevadki. Mõned asjad on siiski mõistlik koos ära teha.

Katus ja räästas käivad loogiliselt kokku, sest räästa avamine on nagunii osa tööst. Põrand on eraldiseisev ja seda saab teha ükskõik millal. Seinad on kõige suurem samm, sest nendega käib kaasas viimistlus.

Kõige kallim viis on see, kui iga etapp tähendab uut objektile tulekut ja uut seadistust. Kui plaan on teha kõik ära paari aasta jooksul, tasub vähemalt uurida, kas suurem osa korraga tuleks kokkuvõttes odavam.

Kas talvel saab paigaldada

Saab, teatud piirides.

Välitöid tehakse avatud pooriga vahuga üldjuhul kuni miinus 15 kraadini, suletud pooriga vahuga (vundament) äärmisel juhul kuni miinus 5 kraadini. Sisetöödel Huntsmani vahtudega praktiliselt temperatuuripiiri ei ole.

Piiri seab hoopis midagi muud. Kui külmad ruumid talvel enne töid kiiresti üles köetakse, tekib pindadele tugev kondensaat. Kui temperatuur seejärel langeb, jäätub see ära, ja jäätunud pinnale vahtu paigaldada ei saa. Seepärast räägitakse talvise töö puhul alati eraldi läbi, kuidas ruume enne paigaldust ette valmistatakse.

Kuidas töö käib

Meie tuleme objektile, kui pinnad on paigaldusvalmis. Olemasolev vana soojustus eemaldatakse enne meie töid, see ei ole meie töö osa.

Pinnad, mida vaht ei tohi katta, kaetakse vajadusel kilega. Paigaldus ise on kiire: kuni 500 m² päevas. Enamik suvilaid saab valmis ühe kuni kahe päevaga.

Pärast paigaldust tuleb ruume 12 tunni jooksul tuulutada. Seejärel võib pinnad viimistleda.

Huntsman Building Solutionsi vahtudel on 25-aastane tootjagarantii.

Mida see maksab

Hind sõltub ruumalast, mitte ruutmeetritest, ehk kihi paksusest ja pindalast koos. Hinnas sisaldub materjal, paigaldus, transport ning kõik paigaldusega seotud kulud ja tegevused.

Täpne arvestus tuleb objektist. Hinnakujundusest lähemalt hinnalehel, või saada meile oma maja mõõdud ja teeme pakkumise.

Korduma kippuvad küsimused

Kas suvilat saab üldse aastaringseks elamiseks kohandada?

Enamasti saab. Küsimus ei ole tavaliselt selles, kas, vaid selles, kui palju tööd vaja on ja millises järjekorras seda teha.

Kui paks on vana suvila sein?

Tüüpiliselt 10 kuni 15 cm, milles on puitkarkass ja puistetäidis. Tänase elamu nõuetest on see umbes kolmandik.

Mis on vana suvila seina sees?

Kõige sagedamini saepuru, takk, turvas, šlakk või roomatid. Aastakümnetega on need vajunud ja seina ülaossa on jäänud tühi vahe.

Mis on vana suvila lae peal?

Sageli saepuru, põhu ja savi segu või liiv. Päris palju on ka neid maju, kus peale laudise ei ole midagi.

Kust alustada, kui raha on vähe?

Katusest ja pööningust. Soe õhk liigub üles ja see on ühtlasi kõige lihtsam koht, kuhu ligi pääseb.

Kas soojustus aitab ka suvise kuumuse vastu?

Jah. Soojustus töötab mõlemat pidi. Talvel hoiab sooja sees, suvel hoiab kuumuse väljas. Kõige rohkem on vahe tunda katusealustes ruumides.

Kas põrandat saab soojustada, kui maja on postidel?

Jah, ja see ongi tüüpiline suvila olukord. Vaht pihustatakse kas alt või toa poolt, sõltuvalt ligipääsust.

Kas pärast soojustamist läheb maja niiskeks?

Ei lähe, kui ventilatsioon on lahendatud. Probleem tekib siis, kui maja tehakse tihedaks, aga õhuvahetuse jaoks ei tehta midagi.

Kui kaua töö võtab?

Enamik suvilaid ühe kuni kahe päevaga. Suurem osa ajast kulub ettevalmistusele, mitte pihustamisele.

Kas talvel saab teha?

Sisetöid saab. Välitöid avatud pooriga vahuga üldjuhul kuni miinus 15 kraadini. Külmade ruumide puhul räägitakse ettevalmistus eraldi läbi.

Seotud teenused: vundamendi soojustamine, seinte soojustamine

→ PUR vaht, vill või plaat: soojustusmaterjalide võrdlus

Passiivsoojustus kasutab avatud pooriga lahendusena H2Foam Lite+ PUR-vahtu ning suletud pooriga lahendusena Heatlok Shield. Mõlemad tooted on kvaliteetsed, kuid loodud erinevateks kasutusotstarveteks.

Peamine erinevus on rakustruktuuris

Avatud pooriga PUR-vahus on suur osa rakkudest omavahel ühendatud. See muudab materjali kergeks, elastseks ja veeaurule suhteliselt hästi läbilaskvaks.

Suletud pooriga PUR-vahus on rakud suletud, mistõttu on materjal oluliselt tihedam, jäigem ning suurema veeaurutakistusega. Igapäevases kõnepruugis kasutatakse selle kohta sageli ka nimetust kinnise pooriga PUR-vaht.

Lühidalt võib erinevused kokku võtta järgmiselt.

Millal valida avatud pooridega PUR-vaht?

H2Foam Lite+ sobib kõige paremini konstruktsioonidesse, kus on oluline hea õhupidavus, väike kaal ning konstruktsiooni kuivamisvõime.

Seda kasutatakse sageli:

• katuste ja kaldlagede soojustamisel;
• pööningutel;
• puitkarkassmajade seintes;
• sarikate ja talade vahelistes konstruktsioonides;
• vahelagedes;
• keeruka kujuga pindadel, kuhu plaatsoojustust on keeruline paigaldada.

Materjal täidab kõik praod ja vuugid, vähendades õhulekete tekkimise võimalust.

Oluline teada: avatud pooriga PUR-vaht ei tähenda automaatselt, et aurutõket või aurupidurit ei ole vaja. Õige lahendus sõltub alati kogu konstruktsioonist ning see tuleb hinnata tervikuna.

Millal valida suletud pooridega PUR-vaht?

Heatlok Shield on suurema tiheduse ja tugevusega PUR-vaht, mis sobib konstruktsioonidesse, kus lisaks soojustamisele on oluline ka suurem survetaluvus ja veeauru liikumise piiramine.

Seda kasutatakse sageli:

• vundamentidel ja soklitel;
• keldriseintel;
• betoon- ja müüritiskonstruktsioonidel;
• metallhoonetel ja angaarides;
• tehnilistes ruumides;
• merekonteineritel;
• metallkonstruktsioonidel, kus tuleb vähendada kondensatsiooni tekkimise ohtu;
• ebatasastel pindadel, kuhu plaatsoojustuse paigaldamine oleks keeruline.

Kas väiksem λ-väärtus tähendab alati paremat soojustust?

Mitte tingimata.

Heatlok Shield soojusjuhtivus on väiksem (λ = 0,027 W/(m·K)), mistõttu annab sama paksuse juures suurema soojustakistuse.

See ei tähenda siiski, et tegemist oleks igas olukorras parema valikuga. Näiteks puitkatuse puhul võivad olulisemaks osutuda hoopis materjali paindlikkus, veeauru läbilaskvus ning konstruktsiooni kuivamisvõime.

Seetõttu tuleb soojustusmaterjali valida alati kogu konstruktsiooni, mitte ainult ühe tehnilise näitaja põhjal.

Niiskus ja konstruktsiooni kuivamine

Üks olulisemaid erinevusi PUR-vahtude vahel on veeaurutakistus.

• H2Foam Lite+ (μ = 2) laseb veeaurul lihtsamini liikuda.
• Heatlok Shield (μ = 46) pidurdab veeauru liikumist märgatavalt rohkem.

Praktikas mõjutavad niiskuse liikumist nii materjali omadused kui ka paigaldatava kihi paksus.

Oluline on meeles pidada, et PUR-vaht ei paranda lekkivat konstruktsiooni. Enne soojustamist tuleb alati kõrvaldada lekked ning veenduda, et konstruktsioon saab pärast soojustamist ohutult kuivada.

Miks ei tasu valida ainult hinna järgi?

Esmapilgul võib üks lahendus tunduda odavam, kuid ainult ruutmeetrihind ei näita tegelikku maksumust.

Avatud pooriga PUR-vaht on väiksema tihedusega ning paisub rohkem, mistõttu on materjalikulu erinev. Suletud pooriga PUR-vaht on tihedam ning selle paigaldamine on tehniliselt nõudlikum.

Kõige olulisem on valida lahendus, mis sobib konkreetsele konstruktsioonile. Vale materjal võib hiljem põhjustada niiskusprobleeme või vajaduse teha kulukaid ümberehitusi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas suletud pooriga PUR-vaht on alati soojapidavam?

Sama paksuse juures annab Heatlok Shield väiksema λ-väärtuse tõttu suurema soojustakistuse. Õige materjali valik sõltub siiski kogu konstruktsioonist.

Kas avatud pooriga PUR-vaht imab vett?

H2Foam Lite+ ei ole mõeldud lekkivate konstruktsioonide katmiseks ega ole käsitletav veekindla lahendusena. Enne soojustamist tuleb alati kõrvaldada niiskuse põhjus.

Kas Heatlok Shield asendab hüdroisolatsiooni?

Ei. Heatlok Shield võib sõltuvalt paigalduspaksusest toimida veeauru pidurdava kihina, kuid see ei asenda projektikohast hüdroisolatsiooni ega drenaažilahendust.

Kas mõlemad PUR-vahud sobivad metallpindadele?

Jah. Mõlemat toodet saab kasutada nõuetekohaselt ettevalmistatud metallpindadel. Metallkonstruktsioonide puhul tuleb siiski eraldi lahendada kondensatsiooni, korrosiooni ja tuleohutusega seotud küsimused.

Kas PUR-vahtu võib jätta nähtavale?

Üldjuhul mitte. Soojustus tuleb katta või kaitsta vastavalt konstruktsiooni kasutusotstarbele ning kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Milline PUR-vaht sobib just teie objektile?

Iga hoone ja konstruktsioon on erinev. Seetõttu ei ole olemas ühte universaalset lahendust, mis sobiks igasse olukorda.

Kui soovite kindlust, et valite õige soojustuslahenduse, saatke meile oma objekti fotod ja lühike kirjeldus. Hindame konstruktsiooni ning soovitame, kas teie puhul on sobivam H2Foam Lite+, Heatlok Shield või mõni muu lahendus.

Võtke meiega ühendust ja leiame teie hoonele kõige sobivama PUR-vahu lahenduse.

Küsi hinnapakkumist

Saada objekti asukoht, fotod ja lühike kirjeldus. Koostame sobiva lahenduse ja pakkumise. Mine kontaktilehele.

Seotud teemad: tooted · PUR-vahu hind · katuse soojustamine · seinte soojustamine · vundamendi soojustamine · avatud vs suletud poor · galerii · küsi pakkumist

→ PUR vaht, vill või plaat: soojustusmaterjalide võrdlus